Tunnikavad

Kool ja õppekava: Tartu Kutsehariduskeskus, logistika
Mooduli nimetus: Tunni teema:	Logistika klienditeenindus Meeldejääva teeninduse defineerimine
Sihtrühma kirjeldus:	Logistika, I kursus, keskhariduse baasil
Tunni eesmärk:	Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab meeldejääva teeninduse mõistet.
Õpiväljundid:	Õpilane mõistab ja selgitab, millised on meeldejääva definitsiooni osad. Õpilane mõtestab ja selgitab meeldejääva teeninduse definitsiooni. Õpilane mõistab ja selgitab, millised on meeldejääva teeninduse peamised võtmekohad.
Hindamine/ tagasiside:	Mitteeristav – a/MA Õpilased jagunevad rühmadesse sooritama etteantud ülesandeid – järgneb tööde ettekandmine/esitlemine – küsin suunavaid/abistavaid/kontrollivaid küsimusi, et anda kohene tagasiside tehtud töö kohta. Õpetajana saan tagasisidet õpilaste kaasatöötamise aktiivsusest tunni ajal. Loengut läbiviies pean oluliseks õpilase aktiivset kaasamõtlemist – tekitan jooksvalt arutelusid, esitan (ja ka ootan vastamiseks) küsimusi.
Meetod(id):	Loeng, iseseisev töö, rühmatöö, juhendamine, arutelu
Tunni varustus:	Arvuti, projektor, loengumaterjalid (slaidid), markerid, suured paberid rühmatöö jaoks, töölehed.
Tausta informatsioon tunni kohta:	Tunni kestvus on 2x45min.
Tunni käigu kirjeldus
Tunni etapid	Aeg, min	Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus	Pedagoogiline põhjendus (miks?)
I Aktualiseerimine (sissejuhatus) Häälestamine	15 min	Õpilaste tervitamine ja puudujate kontroll. Varem õpitu (eelmise tunni teema) meeldetuletamine – sellel baseerub uus tund ja uus teema. Tunniteema ja päevakava tutvustamine.	Õpilased häälestuvad tunni lainele. Aktiivne kuulamine ja oma mõtete avaldamine.	Tunni häälestamine on oluline protsess. Kõigi tunnis osalejate tähelepanu koondub kõige tähtsamale. Varemõpitule (eelteadmistele) tähelepanu pööramine on oluliseks abiks tunnile häälestamisel. Õppesituatsiooni loomisel on õpetajal vaja arvestada konkreetsete õppijate eelteadmistega, hoiakutega, õpitahte ja õpivõimega  (Pedastsaar, 2000).
II Uute teadmiste ja tegevusvõtete omandamine Õppimine	75 min	Loengu läbiviimine (kasutades slaide). Õpetaja jooksvalt avatud küsimustele, kommentaaridele. Rühmatöö olemuse lahtiselgitamine (sh aja määratlemine, soovituste jagamine, rühmadesse jagamine).	Kuulamine, mõtlemine, mõistmine, arusaamine, kaasatöötamine. Konspekteerimine. Vajadustel küsimuste või kommentaaride esitamine. Sh iga uue teema (mõiste, teooremi) juures võimalus õpilastel rääkida, mida nad juba teavad (kogemuse jagamine). Rühmadesse jagunemine (pidades silmas, et igas grupis oleks erinevate võimete ja kogemustega õpilased).	Slaidid toetavad õpimisprotsessi, eriti kui on tegemist visuaalse õppijaga  (Sirk, 2013). Loeng õpetab keskenduma pikemaks ajaks ühele tegevusele. Lisaks saab loenguga lühikese ajaga edasi anda suure hulga materjali. Loengu kuulamisega kaasneb tihti ka konspekteerimine - seega õpetab loeng ka kuulatava lühidat, selget, konkreetset kirjapanekut. Rühmas õppimine kätkeb endas terve rea mitmesuguseid erilaadseid tegevusi - ülesannete kooslahendamist, diskussioone, ajurünnakut jpm  (Pedastsaar, 2000).
III Oskuste ja vilumuste kujunemine Reflektsioon	80 min	Õpilaste töötamise jälgimine – vajadusel tuleb suunata õpilasi sügavuti minema. Rühmatööde esitluse töökäigu tutvustamine. Õpilaste ennekannete kuulamine, vajadustel lisaküsimuste esitamine + kohese tagasiside andmine. Tagaside tunnile (eesmärkide saavutamine). Õpilaste teavitamine arvestuse saamisest.	Aktiivne rühmatööst osavõtt (jaotatud ülesanded). Valmistumine rühmatöö ettekandmiseks. Vabas vormis rühmatööde ettekandmine. Kui on esitatud küsimusi, tuleb arutleda oma kogemuste põhjal, võimalusel luua seoseid. Aktiivne kuulamine.	Subjektiks olemine avaldub eelkõige mõtestatud aktiivses tegevuses (Heidmets, 1995). Lähtudes J. Käisi põhimõtetest oleks kõige sobilikum õpikäsitluse mudel nüüdisaegsesse õppekeskkonda sotsiaal-konstruktivistilk mudel, kus toimub õppimine õpetaja ja õplase vastastikuse töö kaudu  (Unt). Õpetaja ja õppija on ühiselt aktiivsed õppeprotsessis. Õpetaja küsib õpilastelt suunavaid ja abistavaid küsimusi. Õpilased on aktiivsed ja mõtlevad kaasa, sh julgevad avaldada oma arvamust. Õppeülesanne antakse rühmale, mitte üksikõpilasele. Ülesande täitmiseks analüüsib rühm ühiselt tingimused, planeerib oma edaspidise tegevuse, jaotab vajaduse korral tervikülesande osadeks, mida täidavad eri õppijad. Tegevuse lõpul esitab rühm tulemused kogu klassile (Pedastsaar, 2000).
Lõpetamine, koduülesanne	10 min	Põgus vaade järgmisse tundi, järgmisse teemasse. Tunni lõpetamine.	Kuulamine. Tunni lõpetamine (asjade kokkupanek ja klassiruumi vabastamine).	Järgmisesse tundi „vaatamine“ annab õpilaste ettekujutuse ning parimal juhul tekitab ka ootuse ja huvi. J. Käisi põhimõttele tuginedes kodust ülesannet ei anta, kuna tunnis tehakse tööd intensiivselt. Loomulikult on soovituslik tunnis kuuldule ja nähtule tagasimõelda.

Kool ja õppekava: Tartu Kutsehariduskeskus, müügiesindaja
Mooduli nimetus: Tunni teema:	Turundustegevuste läbiviimine Toodete esitlemine
Sihtrühma kirjeldus:	Müügiesindaja, II kursus, keskkooli baasil
Tunni eesmärk:	Õpetusega taotletakse, et õpilane praktiseerib toodete omadustest tuleneva kasu esitlemist kliendile.
Õpiväljundid:	Õpilane selgitab toote omadusi kliendi kasust lähtuvalt.
Hindamine/ tagasiside:	Mitteeristav – a/MA Õpilased asuvad arvutite taga täiendama juba pooleli olevat esitlust – järgneb tööde ettekandmine/esitlemine – küsin suunavaid/abistavaid/kontrollivaid küsimusi, et anda kohene tagasiside tehtud töö kohta. Õpetajana saan tagasisidet õpilaste kaasatöötamise aktiivsusest tunni ajal.
Meetoid(id):	Iseseisev töö arvutitega, loeng, juhendamine, arutelu
Tunni varustus:	Arvutid, projektor, õpilaste tooted.
Tausta informatsioon tunni kohta:	Tunni kestvus on 2x45min.
Tunni käigu kirjeldus
Tunni etapid	Aeg, min	Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus	Pedagoogiline põhjendus (miks?)
I Aktualiseerimine (sissejuhatus) Häälestamine	15 min	Õpilaste tervitamine ja puudujate kontroll. Varem õpitu (eelmise tunni teema) meeldetuletamine – sellel baseerub uus tund ja uus teema. Tunniteema ja päevakava tutvustamine.	Õpilased häälestuvad tunni lainele. Aktiivne kuulamine ja oma mõtete avaldamine.	Tunni häälestamine on oluline protsess. Kõigi tunnis osalejate tähelepanu koondub kõige tähtsamale. Varemõpitule (eelteadmistele) tähelepanu pööramine on oluliseks abiks tunnile häälestamisel. Õppesituatsiooni loomisel on õpetajal vaja arvestada konkreetsete õppijate eelteadmistega, hoiakutega, õpitahte ja õpivõimega  (Pedastsaar, 2000).
II Uute teadmiste ja tegevusvõtete omandamine Õppimine	30 min	Lühiloengu läbiviimine (kasutades slaide). Õpetaja jooksvalt avatud küsimustele, kommentaaridele.	Kuulamine, mõtlemine, mõistmine, arusaamine, kaasatöötamine. Konspekteerimine. Vajadustel küsimuste või kommentaaride esitamine. Sh iga uue teema (mõiste, teooremi) juures võimalus õpilastel rääkida, mida nad juba teavad (kogemuse jagamine). Olemasolevate slaidide korrigeerimine.	Slaidid toetavad õpimisprotsessi, eriti kui on tegemist visuaalse õppijaga  (Sirk, 2013). Loeng õpetab keskenduma pikemaks ajaks ühele tegevusele. Lisaks saab loenguga lühikese ajaga edasi anda suure hulga materjali. Loengu kuulamisega kaasneb tihti ka konspekteerimine - seega õpetab loeng ka kuulatava lühidat, selget, konkreetset kirjapanekut.
III Oskuste ja vilumuste kujunemine Reflektsioon	35 min	Õpilaste töötamise jälgimine – vajadusel tuleb suunata õpilasi sügavuti minema. Õpilaste ennekannete kuulamine, vajadustel lisaküsimuste esitamine + kohese tagasiside andmine. Tagaside tunnile (eesmärkide saavutamine). Õpilaste teavitamine arvestuse saamisest.	Aktiivne töötamine (kindlad teadaolevad ülesanded). Valmistumine toodete esitlemiseks. Vabas vormis toodete esitlemine. Kui on esitatud küsimusi, tuleb vastata pädevalt. Aktiivne kuulamine.	Subjektiks olemine avaldub eelkõige mõtestatud aktiivses tegevuses (Heidmets, 1995). Lähtudes J. Käisi põhimõtetest oleks kõige sobilikum õpikäsitluse mudel nüüdisaegsesse õppekeskkonda sotsiaal-konstruktivistilk mudel, kus toimub õppimine õpetaja ja õplase vastastikuse töö kaudu  (Unt). Õpetaja ja õppija on ühiselt aktiivsed õppeprotsessis. Õpetaja küsib õpilastelt suunavaid ja abistavaid küsimusi. Õpilased on aktiivsed ja mõtlevad kaasa, sh julgevad avaldada oma arvamust.
Lõpetamine, koduülesanne	10 min	Põgus vaade järgmisse tundi (töö jätkub). Tunni lõpetamine.	Kuulamine. Tunni lõpetamine (asjade kokkupanek ja klassiruumi vabastamine).	Järgmisesse tundi „vaatamine“ annab õpilaste ettekujutuse ning parimal juhul tekitab ka ootuse ja huvi. Soovituslik on tunnis kuuldule ja nähtule tagasimõelda.

Kool ja õppekava: Tartu Kutsehariduskeskus, laotöötaja
Mooduli nimetus: Tunni teema:	Laotöö toimingud Tollindus
Sihtrühma kirjeldus:	Laotöötaja, III kursus, põhihariduse baasil
Tunni eesmärk:	Õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate erinevate tolliprotseduuride olemusest.
Õpiväljundid:	Õpilane mõistab ja selgitab, millised on erinevad tolliprotseduurid.
Hindamine/ tagasiside:	Käesolevastunnis hindamist ei toimu, kohalviibimine on oluline.
Meetoid(id):	Loeng, iseseisev töö, rühmatöö, juhendamine, arutelu
Tunni varustus:	Arvuti, projektor, loengumaterjalid (slaidid), markerid, suured paberid rühmatöö jaoks, töölehed, auhinnad.
Tausta informatsioon tunni kohta:	Tunni kestvus on 2x45min.
Tunni käigu kirjeldus
Tunni etapid	Aeg, min	Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus	Pedagoogiline põhjendus (miks?)
I Aktualiseerimine (sissejuhatus) Häälestamine	15 min	Õpilaste tervitamine ja puudujate kontroll. Varem õpitu (eelmise tunni teema) meeldetuletamine. Tunniteema ja päevakava tutvustamine.	Õpilased häälestuvad tunni lainele. Aktiivne kuulamine ja oma mõtete avaldamine.	Tunni häälestamine on oluline protsess. Kõigi tunnis osalejate tähelepanu koondub kõige tähtsamale. Varemõpitule (eelteadmistele) tähelepanu pööramine on oluliseks abiks tunnile häälestamisel. Õppesituatsiooni loomisel on õpetajal vaja arvestada konkreetsete õppijate eelteadmistega, hoiakutega, õpitahte ja õpivõimega  (Pedastsaar, 2000).
II Uute teadmiste ja tegevusvõtete omandamine Õppimine	40 min	Loengu läbiviimine (kasutades slaide). Õpetaja jooksvalt avatud küsimustele, kommentaaridele. Mängu ja rühmatöö olemuse lahtiselgitamine (sh aja määratlemine, soovituste jagamine, rühmadesse jagamine).	Kuulamine, mõtlemine, mõistmine, arusaamine, kaasatöötamine. Konspekteerimine. Vajadustel küsimuste või kommentaaride esitamine. Sh iga uue teema (mõiste, teooremi) juures võimalus õpilastel rääkida, mida nad juba teavad (kogemuse jagamine). Rühmadesse jagunemine (pidades silmas, et igas grupis oleks erinevate võimete ja kogemustega õpilased).	Slaidid toetavad õpimisprotsessi, eriti kui on tegemist visuaalse õppijaga  (Sirk, 2013). Loeng õpetab keskenduma pikemaks ajaks ühele tegevusele. Lisaks saab loenguga lühikese ajaga edasi anda suure hulga materjali. Loengu kuulamisega kaasneb tihti ka konspekteerimine - seega õpetab loeng ka kuulatava lühidat, selget, konkreetset kirjapanekut. Rühmas õppimine kätkeb endas terve rea mitmesuguseid erilaadseid tegevusi - ülesannete kooslahendamist, diskussioone, ajurünnakut jpm  (Pedastsaar, 2000).
III Oskuste ja vilumuste kujunemine Reflektsioon	25 min	Õpilaste töötamise jälgimine – vajadusel tuleb suunata õpilasi sügavuti minema. Rühmatööde esitluse töökäigu tutvustamine. Õpilaste ennekannete kuulamine, vajadustel lisaküsimuste esitamine + kohese tagasiside andmine. Tagaside tunnile (eesmärkide saavutamine). Õpilaste teavitamine arvestuse saamisest.	Aktiivne rühmatööst osavõtt (jaotatud ülesanded). Mängu võitja väljakuulutamine. Valmistumine rühmatöö ettekandmiseks. Vabas vormis rühmatööde ettekandmine. Kui on esitatud küsimusi, tuleb arutleda oma kogemuste põhjal, võimalusel luua seoseid. Aktiivne kuulamine.	Subjektiks olemine avaldub eelkõige mõtestatud aktiivses tegevuses (Heidmets, 1995). Lähtudes J. Käisi põhimõtetest oleks kõige sobilikum õpikäsitluse mudel nüüdisaegsesse õppekeskkonda sotsiaal-konstruktivistilk mudel, kus toimub õppimine õpetaja ja õplase vastastikuse töö kaudu  (Unt). Õpetaja ja õppija on ühiselt aktiivsed õppeprotsessis. Õpetaja küsib õpilastelt suunavaid ja abistavaid küsimusi. Õpilased on aktiivsed ja mõtlevad kaasa, sh julgevad avaldada oma arvamust. Õppeülesanne antakse rühmale, mitte üksikõpilasele. Ülesande täitmiseks analüüsib rühm ühiselt tingimused, planeerib oma edaspidise tegevuse, jaotab vajaduse korral tervikülesande osadeks, mida täidavad eri õppijad. Tegevuse lõpul esitab rühm tulemused kogu klassile (Pedastsaar, 2000).
Lõpetamine, koduülesanne	10 min	Koduste tööde kättejagamine ja selgitamine. Põgus vaade järgmisse tundi. Tunni lõpetamine.	Kuulamine. Tunni lõpetamine (asjade kokkupanek ja klassiruumi vabastamine).	Järgmisesse tundi „vaatamine“ annab õpilaste ettekujutuse ning parimal juhul tekitab ka ootuse ja huvi. Soovituslik on tunnis kuuldule ja nähtule tagasimõelda.

Kool ja õppekava: Tartu Kutsehariduskeskus, müügiesindaja
Mooduli nimetus: Tunni teema:	Ärikliendi teenindamine Kaubandustegevuse seadus
Sihtrühma kirjeldus:	Müügiesindaja, I kursus, keskhariduse baasil, osakoormus
Tunni eesmärk:	Õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate kaubandustegevuse seaduse reguleerimise alast.
Õpiväljundid:	Õpilane mõistab kaubandustegevuse seaduse mõistete sisu ja kirjeldab kaubandustegevuse reguleerimise ala.
Hindamine/ tagasiside:	Mitteeristav – a/MA Õpilased jagunevad sooritavad etteantud ülesandeid – järgneb tööde kontrollimine – küsin suunavaid/abistavaid/kontrollivaid küsimusi, et anda kohene tagasiside tehtud töö kohta. Õpetajana saan tagasisidet õpilaste kaasatöötamise aktiivsusest tunni ajal. Loengut läbiviies pean oluliseks õpilase aktiivset kaasamõtlemist – tekitan jooksvalt arutelusid, esitan (ja ka ootan vastamiseks) küsimusi.
Meetoid(id):	Loeng, iseseisev töö, juhendamine, arutelu
Tunni varustus:	Arvuti, projektor, loengumaterjalid (slaidid), töölehed.
Tausta informatsioon tunni kohta:	Tunni kestvus on 2x45min.
Tunni käigu kirjeldus
Tunni etapid	Aeg, min	Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus	Pedagoogiline põhjendus (miks?)
I Aktualiseerimine (sissejuhatus) Häälestamine	15 min	Õpilaste tervitamine ja uue õpetaja tutvustamine,  puudujate kontroll. Varem õpitu (eelmise tunni teema) meeldetuletamine. Tunniteema ja päevakava tutvustamine.	Õpilased häälestuvad tunni lainele. Aktiivne kuulamine ja oma mõtete avaldamine.	Tunni häälestamine on oluline protsess. Kõigi tunnis osalejate tähelepanu koondub kõige tähtsamale. Varemõpitule (eelteadmistele) tähelepanu pööramine on oluliseks abiks tunnile häälestamisel. Õppesituatsiooni loomisel on õpetajal vaja arvestada konkreetsete õppijate eelteadmistega, hoiakutega, õpitahte ja õpivõimega  (Pedastsaar, 2000).
II Uute teadmiste ja tegevusvõtete omandamine Õppimine	45 min	Loengu läbiviimine (kasutades slaide). Õpetaja jooksvalt avatud küsimustele, kommentaaridele. Tunnitöö tutuvustamine.	Kuulamine, mõtlemine, mõistmine, arusaamine, kaasatöötamine. Konspekteerimine. Vajadustel küsimuste või kommentaaride esitamine. Sh iga uue teema (mõiste, teooremi) juures võimalus õpilastel rääkida, mida nad juba teavad (kogemuse jagamine).	Slaidid toetavad õpimisprotsessi, eriti kui on tegemist visuaalse õppijaga  (Sirk, 2013). Loeng õpetab keskenduma pikemaks ajaks ühele tegevusele. Lisaks saab loenguga lühikese ajaga edasi anda suure hulga materjali. Loengu kuulamisega kaasneb tihti ka konspekteerimine - seega õpetab loeng ka kuulatava lühidat, selget, konkreetset kirjapanekut.
III Oskuste ja vilumuste kujunemine Reflektsioon	25 min	Õpilaste töötamise jälgimine – vajadusel tuleb suunata õpilasi sügavuti minema. Õpilaste tunniülesannete kuulamine, vajadustel lisaküsimuste esitamine + kohese tagasiside andmine. Tagaside tunnile (eesmärkide saavutamine). Õpilaste teavitamine arvestuse saamisest.	Aktiivne töötamine tunnis. Tunnitöö ettekandmiseks. Aktiivne kuulamine.	Subjektiks olemine avaldub eelkõige mõtestatud aktiivses tegevuses (Heidmets, 1995). Lähtudes J. Käisi põhimõtetest oleks kõige sobilikum õpikäsitluse mudel nüüdisaegsesse õppekeskkonda sotsiaal-konstruktivistilk mudel, kus toimub õppimine õpetaja ja õplase vastastikuse töö kaudu  (Unt). Õpetaja ja õppija on ühiselt aktiivsed õppeprotsessis. Õpetaja küsib õpilastelt suunavaid ja abistavaid küsimusi. Õpilased on aktiivsed ja mõtlevad kaasa, sh julgevad avaldada oma arvamust.
Lõpetamine, koduülesanne	10 min	Koduste tööde kättejagamine ja selgitamine. Põgus vaade järgmisse tundi. Tunni lõpetamine.	Kuulamine. Tunni lõpetamine (asjade kokkupanek ja klassiruumi vabastamine).	Järgmisesse tundi „vaatamine“ annab õpilaste ettekujutuse ning parimal juhul tekitab ka ootuse ja huvi. Soovituslik on tunnis kuuldule ja nähtule tagasimõelda.