Näidistund

Isiklikult leian, et ma küll teavitasin õppijaid tunni eesmärkidest, aga võib-olla liialt üleüldiselt. Tõin välja, et rühmas õppekava erialamooduli hindamise ja parendamise eesmärgiks on toetada analüüsi ja meeskonnatöö oskust ning laiemas plaanis on eesmärgiks valmistada ette õppekavaarenduse spetsialiste. Tagaside kinnitas samuti, et tunni eesmärk oli esitatud, see oli ka arusaadav ja jõukohane. Tunni eesmärk täideti sedavõrd, et väga põhjaliku arutelu raames valmis väga korralikult hinnatud ja parendatud õppekava erialamoodul. Kogu protsess oli õpetlik nii mulle kui ka tunnis osalenud õpetajatele.

Leian, et minu tund oli struktueeritud: liikusin väga selgelt ja loogiliselt tunniga edasi. Eristada sain nii häälestamisetappi, õppimise etappi, reflektsiooni etappi kui ka lõpetamise etappi. Võib-olla ei vastanud minu tunni etappidele kulunud aeg 100%-liselt planeeritud tunnikavale, ent üldiselt siiski jõudsin oma tegevustega aega. Ka tagaside kinnitas, et minu tunni ülesehitus oli grupi jaoks selge ja järgitav ning õppijad olid teadlikud tunni algusest ja lõpetamisest.

Seoste loomine oli minu jaoks ehk pisut keeruline osa. Ent sellegipoolest sain ma tuua erinevaid näiteid ja klassis toimus aktiivne arutelu: näiteks tõin näiteid oma Tallinna Ülikooli kursuse õppekava arenduse seminaridest, kuulasin tunnis osalenud inimeste kogemusi ning toimus põnev arutelu kutsehariduse õppekavade tulevikust. See oli koht, kus tunnis osalenud õpetajad aitasid mind. Kuigi ka nemad kiitsid mind, jõudsime ühiselt arvamusele, et väga palju tuleb kogemuse ja konkreetse teemaga pidevalt töötamise käigus. Tagasiside kinnitas, et tunnis toimus arutelu, et arvestasin igaühega.

Ma rõõmustasin väga, et tehnilised vahendid (arvuti, dataprojektor) töötasid tõrgeteta, kuid viibisin enda jaoks ebamugavas klassiruumis: pilt dataprojektori pealt liikus nii halva koha peale, et see surus mind kuidagi ebameeldivalt nurka ehk arvan, et dataprojektor oli antud klassiruumis ruumiliselt pisut halvasti paigutatud ning antud klassiruum oli pisut kitsas. Ütlen, et rõõmustasin väga, sest vaatluste käigus oli nii mõnelgi korral tehniliste vahenditega mingisugune jama - aga minu jaoks on tehnilised vahendid täna veel suured abimehed.

Tunni salvestamine oli tänuväärne, salvestust kuulates oskasin tähelepanu suunata ka sellistele asjadele, mida muidu ei märka. Kohati oli mu hääl isegi teatraalne, sest jutt tundus nii sorav nagu päheõpitud luuletus – teised aga arvasid, et see on pigem enesekriitika. Minu jaoks üllatavalt on minu sõnakasutus hea – õpetades pigem ei esine parasiitsõnu, vähemalt mitte häirival või silmapaistval määral. Pausid mu kõnes on olemas ja paraja pikkusega: vastamiseks jätan piisavalt aega, erinevaid mõtteid ei vurista eraldamata ette. Erilist kõne tempo- või valjuduse muutust ma ei märganud.

Grupi ees tundsin end üllatavalt hästi. Paar päeva enne tunni andmist, peab tunnistama, et veidi „värisesin“ küll: mõtlesin, et see on ikka väga julge, astuda lugupeetud õpetajate ette ja viia hoopis neile tund läbi. Aga tunnis suhtusin sellesse väga loomulikult – ja ka nemad suhtusid minusse kui võrdsesse. Aga eks pisut närvilisust mu sees ikka oli – seda tõestas näiteks tunni alguses vähene liikumine: jäin dataprojektori ja arvuti vahele mõneks hetkeks ikka väga kindlalt kinni. Aga enne õppimisetapi lõppu, sain ka teisele poole tahvlit end liikuma ja tundsin end siis juba palju paremini. Silmside ei olnud minu jaoks probleem – see on alati minu suhtlemisstiilis olnud olulisel kohal. Kui veel jõuda tagasi minu teatraalsuseni, avaldus seda ka minu žestides – kohati mulle isegi tundub, et olen liialt žestikuleeriv – käed on koguaeg liikumises ja ka tahvlil kõige olulisematele asjadele viipamas.

Grupi kaasahaaramisega ma vaeva nägema ei pidanud. Tegemist oli väga kaasahaaratud grupiga. Ma küsisin küll üsna palju küsimusi, ent leian, et oleksin arutelu saavutanud ka ilma suunavate küsimusteta. Arvan, et ka rühmatöö kasutamine oli üks hea võimalus grupi kaasahaaramiseks. Tagasiside kinnitas, et olin oma käitumisega eeskujuks, kasutasin sobivaid meetodeid ja andsin võimaluse õppida rühmatöös. Ning mis minu jaoks väga oluline – grupp tundis end hästi.

Üldiselt ma leian, et kogu tund läks tõepoolest hästi. Tunnis valitses töörahu, aktiivne arutelu. Paremini saab alati ja ma kindlasti töötan selle nimel, et olla tulevikus hea õpetaja. Tänan väga tunnisosalenud õpetajaid ja oma juhendajat väga positiivse ja motiveeriva tagasiside ning suurepärase koostöö eest. Ma isegi arvan, et minu puhul oli tegemist suurema vastutuse võtmise ja suurema pingutusega selle tunni raames, mida viisin läbi just kolleegidele. See oli kindlasti üks parim õppetund minu jaoks sel praktikal. Nii juhendaja kui ka mina oleme ühisel arvamusel, et salvestatud tund vastas hindamiskriteeriumite lävendile. 

Lisad

Mõtlemiseks....

Ülesande näide (KTS)

Tunni ettevalmistus (iseenda jaoks)

Nõusolek õppetunni salvestamiseks

Koondhinnangu leht

Tegevuste aruanne

Õppijate tagasiside kokkuvõte

Õppijate tagasisidet ootasin iga tunni lõpus kõige enam. Ma ka selgitasin tunni alguses igale grupile, et loodan nende abile, kui hätta jään – aga seda ei juhtunud.

Üldiselt sujus minu koostöö kõigi õppegruppidega hästi – minu ja õpilaste vahel oli vastastikune austus. Ent ühes grupis oli ka üks inimene, kes justkui üritas mind proovile panna. Hiljem, sellele tunnile mõeldes, muigasin ja mõtlesin, et olen vist üsna läbinähtav – ta vist märkas kui „õrnake“ ma olen. Aga ma ei lasnud end häirida, säilitasin rahu ja jätkasin oma tööd.

Õppijatelt kogutud tagasiside oli üldiselt positiivne. Esimese õppetunni õpilased kirjutasid lisaks ka veel soovitusi ja ettepanekuid, mida võiks teisiti teha. Ülejäänud grupid soovisid aga ainult edu ja kõrget lendu.

Mida ma siis võiksin teisiti teha? Pea igalt tagasiside lehelt tuli välja soovitus (realt "lisaks:"), et ma võiksin kasutada rohkem elulisi näiteid ja rohkem arendada vestlust – need olid ka täpselt minu enda mõtted pärast esimest antud tundi. Tegelikult tundi ettevalmistades ma ka mõtlesin juurde elulised näited ja vestlust arendavad mõtted, ent pean tunnistama – närv oli sees ja keskendusin lihtsalt kõige peamisele. See ei jäänud märkamata ka õpilastele, tagasiside lehtedel oli kirjas, et ebakindlust oli tunda (aga seejuures oli rõhutatud, et tund oli meeldiv ja asjalik).

Õpilased olid 100% nõus järgmiste väidetega: tunni eesmärk oli arusaadav ja jõukohane, õppetunni ülesehitus oli selge ja järgitav, olin teadlik tunni algusest, õpetaja oli teadmiste ja käitumisega eeskujuks, õpetaja kasutas sobivaid meetodeid, tunnis sain õppida koos kaaslastega, tundsin end tunnis hästi, õpetaja arvestas minuga, tunnis valitses töörahu ja kord ning tund lõppes õigeaegselt. 3 õpilast ei nõustunud väitega, et õpetaja tõi piisavalt näiteid, 5 õpilast ei osanud vastata, kas õpetaja andis tunnis neile tagasisidet ning 1 inimene ei olnud nõus ja 1 inimene ei osanud vastata, kas tunnis toimus arutelu õpetataval teemal.

Ma olen õpilaste tagasisidega pigem nõus ja rahul. Tean, et pärast esimest antud tundi sujusid järgmised juba hoopis paremini. Praeguseks mõtlen, et tahaks taas esimese õppegrupi ette astuda ja näidata, milline on olnud minu areng selle lühikese aja jooksul. Isegi lühiajaline kogemus teeb pädevamaks.

Kokkuvõtlikult võin öelda, et õpilased ei ole pahatahtlikud, nad lihtsalt tahavad saada koolist võimalikult palju – see on igati mõistetav. Mulle tundub, et õppijad jäid minuga rahule ja ma olen kindel, et järgmisel praktikal juba veel paremad tulemused!

Tunnivaatlused

Tunnikavad

Kool ja õppekava: Tartu Kutsehariduskeskus, logistika
Mooduli nimetus: Tunni teema:	Logistika klienditeenindus Meeldejääva teeninduse defineerimine
Sihtrühma kirjeldus:	Logistika, I kursus, keskhariduse baasil
Tunni eesmärk:	Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab meeldejääva teeninduse mõistet.
Õpiväljundid:	Õpilane mõistab ja selgitab, millised on meeldejääva definitsiooni osad. Õpilane mõtestab ja selgitab meeldejääva teeninduse definitsiooni. Õpilane mõistab ja selgitab, millised on meeldejääva teeninduse peamised võtmekohad.
Hindamine/ tagasiside:	Mitteeristav – a/MA Õpilased jagunevad rühmadesse sooritama etteantud ülesandeid – järgneb tööde ettekandmine/esitlemine – küsin suunavaid/abistavaid/kontrollivaid küsimusi, et anda kohene tagasiside tehtud töö kohta. Õpetajana saan tagasisidet õpilaste kaasatöötamise aktiivsusest tunni ajal. Loengut läbiviies pean oluliseks õpilase aktiivset kaasamõtlemist – tekitan jooksvalt arutelusid, esitan (ja ka ootan vastamiseks) küsimusi.
Meetod(id):	Loeng, iseseisev töö, rühmatöö, juhendamine, arutelu
Tunni varustus:	Arvuti, projektor, loengumaterjalid (slaidid), markerid, suured paberid rühmatöö jaoks, töölehed.
Tausta informatsioon tunni kohta:	Tunni kestvus on 2x45min.
Tunni käigu kirjeldus
Tunni etapid	Aeg, min	Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus	Pedagoogiline põhjendus (miks?)
I Aktualiseerimine (sissejuhatus) Häälestamine	15 min	Õpilaste tervitamine ja puudujate kontroll. Varem õpitu (eelmise tunni teema) meeldetuletamine – sellel baseerub uus tund ja uus teema. Tunniteema ja päevakava tutvustamine.	Õpilased häälestuvad tunni lainele. Aktiivne kuulamine ja oma mõtete avaldamine.	Tunni häälestamine on oluline protsess. Kõigi tunnis osalejate tähelepanu koondub kõige tähtsamale. Varemõpitule (eelteadmistele) tähelepanu pööramine on oluliseks abiks tunnile häälestamisel. Õppesituatsiooni loomisel on õpetajal vaja arvestada konkreetsete õppijate eelteadmistega, hoiakutega, õpitahte ja õpivõimega  (Pedastsaar, 2000).
II Uute teadmiste ja tegevusvõtete omandamine Õppimine	75 min	Loengu läbiviimine (kasutades slaide). Õpetaja jooksvalt avatud küsimustele, kommentaaridele. Rühmatöö olemuse lahtiselgitamine (sh aja määratlemine, soovituste jagamine, rühmadesse jagamine).	Kuulamine, mõtlemine, mõistmine, arusaamine, kaasatöötamine. Konspekteerimine. Vajadustel küsimuste või kommentaaride esitamine. Sh iga uue teema (mõiste, teooremi) juures võimalus õpilastel rääkida, mida nad juba teavad (kogemuse jagamine). Rühmadesse jagunemine (pidades silmas, et igas grupis oleks erinevate võimete ja kogemustega õpilased).	Slaidid toetavad õpimisprotsessi, eriti kui on tegemist visuaalse õppijaga  (Sirk, 2013). Loeng õpetab keskenduma pikemaks ajaks ühele tegevusele. Lisaks saab loenguga lühikese ajaga edasi anda suure hulga materjali. Loengu kuulamisega kaasneb tihti ka konspekteerimine - seega õpetab loeng ka kuulatava lühidat, selget, konkreetset kirjapanekut. Rühmas õppimine kätkeb endas terve rea mitmesuguseid erilaadseid tegevusi - ülesannete kooslahendamist, diskussioone, ajurünnakut jpm  (Pedastsaar, 2000).
III Oskuste ja vilumuste kujunemine Reflektsioon	80 min	Õpilaste töötamise jälgimine – vajadusel tuleb suunata õpilasi sügavuti minema. Rühmatööde esitluse töökäigu tutvustamine. Õpilaste ennekannete kuulamine, vajadustel lisaküsimuste esitamine + kohese tagasiside andmine. Tagaside tunnile (eesmärkide saavutamine). Õpilaste teavitamine arvestuse saamisest.	Aktiivne rühmatööst osavõtt (jaotatud ülesanded). Valmistumine rühmatöö ettekandmiseks. Vabas vormis rühmatööde ettekandmine. Kui on esitatud küsimusi, tuleb arutleda oma kogemuste põhjal, võimalusel luua seoseid. Aktiivne kuulamine.	Subjektiks olemine avaldub eelkõige mõtestatud aktiivses tegevuses (Heidmets, 1995). Lähtudes J. Käisi põhimõtetest oleks kõige sobilikum õpikäsitluse mudel nüüdisaegsesse õppekeskkonda sotsiaal-konstruktivistilk mudel, kus toimub õppimine õpetaja ja õplase vastastikuse töö kaudu  (Unt). Õpetaja ja õppija on ühiselt aktiivsed õppeprotsessis. Õpetaja küsib õpilastelt suunavaid ja abistavaid küsimusi. Õpilased on aktiivsed ja mõtlevad kaasa, sh julgevad avaldada oma arvamust. Õppeülesanne antakse rühmale, mitte üksikõpilasele. Ülesande täitmiseks analüüsib rühm ühiselt tingimused, planeerib oma edaspidise tegevuse, jaotab vajaduse korral tervikülesande osadeks, mida täidavad eri õppijad. Tegevuse lõpul esitab rühm tulemused kogu klassile (Pedastsaar, 2000).
Lõpetamine, koduülesanne	10 min	Põgus vaade järgmisse tundi, järgmisse teemasse. Tunni lõpetamine.	Kuulamine. Tunni lõpetamine (asjade kokkupanek ja klassiruumi vabastamine).	Järgmisesse tundi „vaatamine“ annab õpilaste ettekujutuse ning parimal juhul tekitab ka ootuse ja huvi. J. Käisi põhimõttele tuginedes kodust ülesannet ei anta, kuna tunnis tehakse tööd intensiivselt. Loomulikult on soovituslik tunnis kuuldule ja nähtule tagasimõelda.

Kool ja õppekava: Tartu Kutsehariduskeskus, müügiesindaja
Mooduli nimetus: Tunni teema:	Turundustegevuste läbiviimine Toodete esitlemine
Sihtrühma kirjeldus:	Müügiesindaja, II kursus, keskkooli baasil
Tunni eesmärk:	Õpetusega taotletakse, et õpilane praktiseerib toodete omadustest tuleneva kasu esitlemist kliendile.
Õpiväljundid:	Õpilane selgitab toote omadusi kliendi kasust lähtuvalt.
Hindamine/ tagasiside:	Mitteeristav – a/MA Õpilased asuvad arvutite taga täiendama juba pooleli olevat esitlust – järgneb tööde ettekandmine/esitlemine – küsin suunavaid/abistavaid/kontrollivaid küsimusi, et anda kohene tagasiside tehtud töö kohta. Õpetajana saan tagasisidet õpilaste kaasatöötamise aktiivsusest tunni ajal.
Meetoid(id):	Iseseisev töö arvutitega, loeng, juhendamine, arutelu
Tunni varustus:	Arvutid, projektor, õpilaste tooted.
Tausta informatsioon tunni kohta:	Tunni kestvus on 2x45min.
Tunni käigu kirjeldus
Tunni etapid	Aeg, min	Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus	Pedagoogiline põhjendus (miks?)
I Aktualiseerimine (sissejuhatus) Häälestamine	15 min	Õpilaste tervitamine ja puudujate kontroll. Varem õpitu (eelmise tunni teema) meeldetuletamine – sellel baseerub uus tund ja uus teema. Tunniteema ja päevakava tutvustamine.	Õpilased häälestuvad tunni lainele. Aktiivne kuulamine ja oma mõtete avaldamine.	Tunni häälestamine on oluline protsess. Kõigi tunnis osalejate tähelepanu koondub kõige tähtsamale. Varemõpitule (eelteadmistele) tähelepanu pööramine on oluliseks abiks tunnile häälestamisel. Õppesituatsiooni loomisel on õpetajal vaja arvestada konkreetsete õppijate eelteadmistega, hoiakutega, õpitahte ja õpivõimega  (Pedastsaar, 2000).
II Uute teadmiste ja tegevusvõtete omandamine Õppimine	30 min	Lühiloengu läbiviimine (kasutades slaide). Õpetaja jooksvalt avatud küsimustele, kommentaaridele.	Kuulamine, mõtlemine, mõistmine, arusaamine, kaasatöötamine. Konspekteerimine. Vajadustel küsimuste või kommentaaride esitamine. Sh iga uue teema (mõiste, teooremi) juures võimalus õpilastel rääkida, mida nad juba teavad (kogemuse jagamine). Olemasolevate slaidide korrigeerimine.	Slaidid toetavad õpimisprotsessi, eriti kui on tegemist visuaalse õppijaga  (Sirk, 2013). Loeng õpetab keskenduma pikemaks ajaks ühele tegevusele. Lisaks saab loenguga lühikese ajaga edasi anda suure hulga materjali. Loengu kuulamisega kaasneb tihti ka konspekteerimine - seega õpetab loeng ka kuulatava lühidat, selget, konkreetset kirjapanekut.
III Oskuste ja vilumuste kujunemine Reflektsioon	35 min	Õpilaste töötamise jälgimine – vajadusel tuleb suunata õpilasi sügavuti minema. Õpilaste ennekannete kuulamine, vajadustel lisaküsimuste esitamine + kohese tagasiside andmine. Tagaside tunnile (eesmärkide saavutamine). Õpilaste teavitamine arvestuse saamisest.	Aktiivne töötamine (kindlad teadaolevad ülesanded). Valmistumine toodete esitlemiseks. Vabas vormis toodete esitlemine. Kui on esitatud küsimusi, tuleb vastata pädevalt. Aktiivne kuulamine.	Subjektiks olemine avaldub eelkõige mõtestatud aktiivses tegevuses (Heidmets, 1995). Lähtudes J. Käisi põhimõtetest oleks kõige sobilikum õpikäsitluse mudel nüüdisaegsesse õppekeskkonda sotsiaal-konstruktivistilk mudel, kus toimub õppimine õpetaja ja õplase vastastikuse töö kaudu  (Unt). Õpetaja ja õppija on ühiselt aktiivsed õppeprotsessis. Õpetaja küsib õpilastelt suunavaid ja abistavaid küsimusi. Õpilased on aktiivsed ja mõtlevad kaasa, sh julgevad avaldada oma arvamust.
Lõpetamine, koduülesanne	10 min	Põgus vaade järgmisse tundi (töö jätkub). Tunni lõpetamine.	Kuulamine. Tunni lõpetamine (asjade kokkupanek ja klassiruumi vabastamine).	Järgmisesse tundi „vaatamine“ annab õpilaste ettekujutuse ning parimal juhul tekitab ka ootuse ja huvi. Soovituslik on tunnis kuuldule ja nähtule tagasimõelda.

Kool ja õppekava: Tartu Kutsehariduskeskus, laotöötaja
Mooduli nimetus: Tunni teema:	Laotöö toimingud Tollindus
Sihtrühma kirjeldus:	Laotöötaja, III kursus, põhihariduse baasil
Tunni eesmärk:	Õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate erinevate tolliprotseduuride olemusest.
Õpiväljundid:	Õpilane mõistab ja selgitab, millised on erinevad tolliprotseduurid.
Hindamine/ tagasiside:	Käesolevastunnis hindamist ei toimu, kohalviibimine on oluline.
Meetoid(id):	Loeng, iseseisev töö, rühmatöö, juhendamine, arutelu
Tunni varustus:	Arvuti, projektor, loengumaterjalid (slaidid), markerid, suured paberid rühmatöö jaoks, töölehed, auhinnad.
Tausta informatsioon tunni kohta:	Tunni kestvus on 2x45min.
Tunni käigu kirjeldus
Tunni etapid	Aeg, min	Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus	Pedagoogiline põhjendus (miks?)
I Aktualiseerimine (sissejuhatus) Häälestamine	15 min	Õpilaste tervitamine ja puudujate kontroll. Varem õpitu (eelmise tunni teema) meeldetuletamine. Tunniteema ja päevakava tutvustamine.	Õpilased häälestuvad tunni lainele. Aktiivne kuulamine ja oma mõtete avaldamine.	Tunni häälestamine on oluline protsess. Kõigi tunnis osalejate tähelepanu koondub kõige tähtsamale. Varemõpitule (eelteadmistele) tähelepanu pööramine on oluliseks abiks tunnile häälestamisel. Õppesituatsiooni loomisel on õpetajal vaja arvestada konkreetsete õppijate eelteadmistega, hoiakutega, õpitahte ja õpivõimega  (Pedastsaar, 2000).
II Uute teadmiste ja tegevusvõtete omandamine Õppimine	40 min	Loengu läbiviimine (kasutades slaide). Õpetaja jooksvalt avatud küsimustele, kommentaaridele. Mängu ja rühmatöö olemuse lahtiselgitamine (sh aja määratlemine, soovituste jagamine, rühmadesse jagamine).	Kuulamine, mõtlemine, mõistmine, arusaamine, kaasatöötamine. Konspekteerimine. Vajadustel küsimuste või kommentaaride esitamine. Sh iga uue teema (mõiste, teooremi) juures võimalus õpilastel rääkida, mida nad juba teavad (kogemuse jagamine). Rühmadesse jagunemine (pidades silmas, et igas grupis oleks erinevate võimete ja kogemustega õpilased).	Slaidid toetavad õpimisprotsessi, eriti kui on tegemist visuaalse õppijaga  (Sirk, 2013). Loeng õpetab keskenduma pikemaks ajaks ühele tegevusele. Lisaks saab loenguga lühikese ajaga edasi anda suure hulga materjali. Loengu kuulamisega kaasneb tihti ka konspekteerimine - seega õpetab loeng ka kuulatava lühidat, selget, konkreetset kirjapanekut. Rühmas õppimine kätkeb endas terve rea mitmesuguseid erilaadseid tegevusi - ülesannete kooslahendamist, diskussioone, ajurünnakut jpm  (Pedastsaar, 2000).
III Oskuste ja vilumuste kujunemine Reflektsioon	25 min	Õpilaste töötamise jälgimine – vajadusel tuleb suunata õpilasi sügavuti minema. Rühmatööde esitluse töökäigu tutvustamine. Õpilaste ennekannete kuulamine, vajadustel lisaküsimuste esitamine + kohese tagasiside andmine. Tagaside tunnile (eesmärkide saavutamine). Õpilaste teavitamine arvestuse saamisest.	Aktiivne rühmatööst osavõtt (jaotatud ülesanded). Mängu võitja väljakuulutamine. Valmistumine rühmatöö ettekandmiseks. Vabas vormis rühmatööde ettekandmine. Kui on esitatud küsimusi, tuleb arutleda oma kogemuste põhjal, võimalusel luua seoseid. Aktiivne kuulamine.	Subjektiks olemine avaldub eelkõige mõtestatud aktiivses tegevuses (Heidmets, 1995). Lähtudes J. Käisi põhimõtetest oleks kõige sobilikum õpikäsitluse mudel nüüdisaegsesse õppekeskkonda sotsiaal-konstruktivistilk mudel, kus toimub õppimine õpetaja ja õplase vastastikuse töö kaudu  (Unt). Õpetaja ja õppija on ühiselt aktiivsed õppeprotsessis. Õpetaja küsib õpilastelt suunavaid ja abistavaid küsimusi. Õpilased on aktiivsed ja mõtlevad kaasa, sh julgevad avaldada oma arvamust. Õppeülesanne antakse rühmale, mitte üksikõpilasele. Ülesande täitmiseks analüüsib rühm ühiselt tingimused, planeerib oma edaspidise tegevuse, jaotab vajaduse korral tervikülesande osadeks, mida täidavad eri õppijad. Tegevuse lõpul esitab rühm tulemused kogu klassile (Pedastsaar, 2000).
Lõpetamine, koduülesanne	10 min	Koduste tööde kättejagamine ja selgitamine. Põgus vaade järgmisse tundi. Tunni lõpetamine.	Kuulamine. Tunni lõpetamine (asjade kokkupanek ja klassiruumi vabastamine).	Järgmisesse tundi „vaatamine“ annab õpilaste ettekujutuse ning parimal juhul tekitab ka ootuse ja huvi. Soovituslik on tunnis kuuldule ja nähtule tagasimõelda.

Kool ja õppekava: Tartu Kutsehariduskeskus, müügiesindaja
Mooduli nimetus: Tunni teema:	Ärikliendi teenindamine Kaubandustegevuse seadus
Sihtrühma kirjeldus:	Müügiesindaja, I kursus, keskhariduse baasil, osakoormus
Tunni eesmärk:	Õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate kaubandustegevuse seaduse reguleerimise alast.
Õpiväljundid:	Õpilane mõistab kaubandustegevuse seaduse mõistete sisu ja kirjeldab kaubandustegevuse reguleerimise ala.
Hindamine/ tagasiside:	Mitteeristav – a/MA Õpilased jagunevad sooritavad etteantud ülesandeid – järgneb tööde kontrollimine – küsin suunavaid/abistavaid/kontrollivaid küsimusi, et anda kohene tagasiside tehtud töö kohta. Õpetajana saan tagasisidet õpilaste kaasatöötamise aktiivsusest tunni ajal. Loengut läbiviies pean oluliseks õpilase aktiivset kaasamõtlemist – tekitan jooksvalt arutelusid, esitan (ja ka ootan vastamiseks) küsimusi.
Meetoid(id):	Loeng, iseseisev töö, juhendamine, arutelu
Tunni varustus:	Arvuti, projektor, loengumaterjalid (slaidid), töölehed.
Tausta informatsioon tunni kohta:	Tunni kestvus on 2x45min.
Tunni käigu kirjeldus
Tunni etapid	Aeg, min	Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus	Pedagoogiline põhjendus (miks?)
I Aktualiseerimine (sissejuhatus) Häälestamine	15 min	Õpilaste tervitamine ja uue õpetaja tutvustamine,  puudujate kontroll. Varem õpitu (eelmise tunni teema) meeldetuletamine. Tunniteema ja päevakava tutvustamine.	Õpilased häälestuvad tunni lainele. Aktiivne kuulamine ja oma mõtete avaldamine.	Tunni häälestamine on oluline protsess. Kõigi tunnis osalejate tähelepanu koondub kõige tähtsamale. Varemõpitule (eelteadmistele) tähelepanu pööramine on oluliseks abiks tunnile häälestamisel. Õppesituatsiooni loomisel on õpetajal vaja arvestada konkreetsete õppijate eelteadmistega, hoiakutega, õpitahte ja õpivõimega  (Pedastsaar, 2000).
II Uute teadmiste ja tegevusvõtete omandamine Õppimine	45 min	Loengu läbiviimine (kasutades slaide). Õpetaja jooksvalt avatud küsimustele, kommentaaridele. Tunnitöö tutuvustamine.	Kuulamine, mõtlemine, mõistmine, arusaamine, kaasatöötamine. Konspekteerimine. Vajadustel küsimuste või kommentaaride esitamine. Sh iga uue teema (mõiste, teooremi) juures võimalus õpilastel rääkida, mida nad juba teavad (kogemuse jagamine).	Slaidid toetavad õpimisprotsessi, eriti kui on tegemist visuaalse õppijaga  (Sirk, 2013). Loeng õpetab keskenduma pikemaks ajaks ühele tegevusele. Lisaks saab loenguga lühikese ajaga edasi anda suure hulga materjali. Loengu kuulamisega kaasneb tihti ka konspekteerimine - seega õpetab loeng ka kuulatava lühidat, selget, konkreetset kirjapanekut.
III Oskuste ja vilumuste kujunemine Reflektsioon	25 min	Õpilaste töötamise jälgimine – vajadusel tuleb suunata õpilasi sügavuti minema. Õpilaste tunniülesannete kuulamine, vajadustel lisaküsimuste esitamine + kohese tagasiside andmine. Tagaside tunnile (eesmärkide saavutamine). Õpilaste teavitamine arvestuse saamisest.	Aktiivne töötamine tunnis. Tunnitöö ettekandmiseks. Aktiivne kuulamine.	Subjektiks olemine avaldub eelkõige mõtestatud aktiivses tegevuses (Heidmets, 1995). Lähtudes J. Käisi põhimõtetest oleks kõige sobilikum õpikäsitluse mudel nüüdisaegsesse õppekeskkonda sotsiaal-konstruktivistilk mudel, kus toimub õppimine õpetaja ja õplase vastastikuse töö kaudu  (Unt). Õpetaja ja õppija on ühiselt aktiivsed õppeprotsessis. Õpetaja küsib õpilastelt suunavaid ja abistavaid küsimusi. Õpilased on aktiivsed ja mõtlevad kaasa, sh julgevad avaldada oma arvamust.
Lõpetamine, koduülesanne	10 min	Koduste tööde kättejagamine ja selgitamine. Põgus vaade järgmisse tundi. Tunni lõpetamine.	Kuulamine. Tunni lõpetamine (asjade kokkupanek ja klassiruumi vabastamine).	Järgmisesse tundi „vaatamine“ annab õpilaste ettekujutuse ning parimal juhul tekitab ka ootuse ja huvi. Soovituslik on tunnis kuuldule ja nähtule tagasimõelda.